05/05/2026
Hei, armsad Hobiaedniku sõbrad!
Siit leiate (küll paaripäevase hilinemisega) katkendi 2024 aprillikuu Maakodu talikülviartiklist. Loe pikemalt siit:
https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120278063/aprillis-hakkavad-talikulvatud-seemned-oues-tarkama-mida-nendega-nuud-teha
______
🌱Talikülv aprillis
Seemned hakkavad tärkama
Eesti oludes ei hakka talikülvatud seemned idanema tavaliselt enne aprillikuud. Kevadet oodates läbivad nad mitmeid külmumise-sulamise protsesse, kuni seemnekest mureneb ning niiskus ja hapnik sellest läbi tungivad. Sel ajal on külvimulla niiskus määrava tähtsusega, sest kui poollagunenud kestaga seeme juhtub läbi kuivama, hukkub ta.
Kui õhk minikasvuhoonetes, milles temperatuur on välisõhust umbes 10C kõrgem, sobiva soojusastmeni tõuseb, ärkab seeme talveunest. Kõigepealt ajab ta välja väikese valge idujuure, mis on alati suunatud allapoole ja üritab kinnituda niiskesse pinnasesse. Järgmiseks tungib seemnest välja iduvars ja seejärel ilmuvad idulehed, mis tihti pärislehtedega üldse ei sarnane.
Vahel, kui esimesed konteinerid aprillikuus rohetama löövad, katab maad veel lumevaip ja algajat talikülvajat võib haarata paanika. Kuid karta pole vaja, kuna enamjaolt on esimeste tärkajate näol tegemist püsikute või külmakartmatute suvikutega, kelle ilmumine kinnitab kevade lõplikku saabumist kindlamini, kui mistahes ilmateade.
Tüüpilisteks varajasteks tärkajateks võivad olla näiteks spinatid, salatid, redised ja kapsalised aga ka moonid (Papaver või Eschscholzia), nelgilised (Dianthus) või raudürdid (Achillea).
🌱 Tõusmed konteinerites
Väiksed talikülvatud tõusmed ei karda külma, nad on karastunud juba seemnefaasist alates, ning taluvad vapralt ka ootamatuid öökülmi ja lumesadu. Samuti on nad harjunud kevadiste temperatuurikõikumiste, jäiste vihmade ja tugevate tuultega. Talikülvatud taimede juurestik on jahedas mullas suureks ja tugevaks kasvanud. Neist sirguvad tublid ja tugevad taimed, mida võib peenrasse ümber istutada märksa varem, kui ärahellitatud ja karastamata aknalauaseemikuid.
Tärganud tõusmetel võiks nüüdsest silma peal hoida ja vajadusel nad keskpäevase lauspäikse käest veidi varjulisemasse kohta toimetada. Väikeste taimehakatiste sirgudes võib hakata järk-järgult kilega kaetud konteinerite ventilatsiooniavasid suurendama, plastkaantega konteineritel aga kaasi veidi lahti nihutama - nii pääseb soojade ilmade tulekul tekkiv kuum õhk kiiremini konteinerist välja. Ilmade soojenedes aga hakatakse seemikuid julgemalt välisõhuga harjutama.
🌱 Millal konteineritelt kaaned pealt võtta?
Olen püsikute või külmakindlate üheaastaste taimede konteineritelt (näiteks moonid või salatid ja spinatid) kaaned ära võtnud niipea kui nähtavale ilmuvad esimesed pärislehed. Need taimed taluvad jahedat ilma hästi ja öökülmadki ei kipu neile liiga tegema. Püsivamate öökülmade ja tugevate rahe- või vihmahoogude korral olen vahel ka konteinereid sulgenud, et vältida õrnade seemikute kahjustumist või konteinerite üleujutamist. Pudelite kasutamisel konteineritena peaksid aga pudelisuud igal juhul avatuks jääma, kuna sealtkaudu konteinerisse sattuvad sademed reeglina seemikuid ei ohusta.
Suvikutega on asi mõnevõrra keerulisem - ehkki talikülvatud suvikud on tunduvalt karastunumad, kui tubastes tingimustes ettekülvatud taimed, ei tähenda see, et võime looduse üle kavaldada. Külmakartlikud suvikud on ju geneetiliselt programmeeritud külmade saabudes surema, mistõttu ei tasuks neid liiga vara (enne aprilli lõppu või mai algust) külvata. Seetõttu soovitaksin päeval konteinerikaaned juba tärganud suvikutõusmete kohal lahti hoida ja öökülmade ohu korral taas sulgeda, või katta konteinerid katteloori või kasvõi lahtise ajalehega.
Konteinerid veel idanemata seemnetega peaksid aga kindlasti kaanega kaetuks jääma, eriti juhul, kui seemned on mullapinnale külvatud, kuna on oht, et seemnekest lahtises konteineris tuule käes ära kuivab; ja seda isegi juhul, kui muld on allpool piisavalt niiske. Katete eemaldamisele saab hakata mõtlema alles siis, kui seemnest on sirgunud taim – siis varustavad juured tõusmeid vajaliku niiskusega ka katmata konteinerites.
Kuni väikesed taimed veel konteinerites elavad, ei tasuks neid terava kevadise lauspäikese kätte jätta, vaid paigutada nad poolvarjulisse kohta või vähemalt kuhugi, kus keskpäevane päike neile lagipähe ei paistaks - ideaalne oleks hommikupoolse päikesega koht aias. Sellegipoolest tuleks hoolega jälgida, et muld konteinerites läbi kuivama ei hakkaks ning vajadusel seemikuid kasta. Kuivad konteinerid on kaalult oluliselt kergemad, kui niisked. Seetõttu kujuneb üsna varsti talikülvi harrastajal välja oskus hinnata kastmisvajadust konteineri kaalu järgi.
Parim viis seemikute kastmiseks on kahtlemata altkastmine. Selleks peaks asetama konteinerid kuni 20-ks minutiks mõnda sobivasse, võimalikult laia anumasse ja lisada niipalju vett, et see ulatuks konteinerite mullapiirist veidike allapoole. Vastupidiselt pealtkastmisele, mis suunab taime juured rohkem külgedele, soodustab altkastmine juurte kasvamist allapoole, tänu millele arenevad tugeva juurestikuga seemikud. Mida suurema nõu suudate altkastmiseks leida, seda mugavam see protsess on.
______
Toredat kevadet soovides
Katrin | Hobiaednik 🌷
